Kuue rahva seadus

Selline allpool toodud tekst maandus mu postkasti. Mine võta kinni, palju selles iva on, aga kuue rahva lehekülge võiks küll natuke uurida.

Järgnev pajatab meile ühest ligi 700 aasta pikkuses praktikas järele
proovitud ühiskonnakorraldusest, pakkudes mõtteainet kaasaja
esindusdemokraatiaga seotud võimukriisi ületamiseks.

AMEERIKA DEMOKRAATIA PÄRIT... INDIAANLASTELT!

Ameerika demokraatiat on ikka kiidetud ja toodud eeskujuks juba alates
Alexis De Tocqueville`i  kuulsast raamatust "Tähelepanekuid Ameerika
demokraatiast" (1874, eesti k. 1995). Selgub aga, et USA süsteem pärineb
Haudenosaunee ("Rahvas, kes Ehitab Pikka Maja") ehk Irokeeside Suure
Konföderatsiooni nö põhiseadusest.

Teadmine sellest Konföderatsioonist ehk Kuue Rahva Liidust pärineb nii
kirjapandud allikatest (nt William N. Fenton "Parker on the Iroquois",
Syracuse University Press 1968) kui ka  suulisel, elaval pärimusel.
Paarikümne aasta eest otsustati, et nii Parkeri (kelle kirjapanekud on
umbes sajandivanused) kui ka teiste ülestähendusi  ei saa võtta aluseks,
kuna kirjutatud sõna muutub tegelikes eluolukordades ebaadekvaatseks:
tihti on ühest asjast mitu versiooni, mida kõiki teatakse jne.

 Kuue Rahva Liit koosneb siis kuuest rahvast: Onondaga, Oneida, Mohawk,
Seneca, Cayuga ja Tuscarora, kujuures viimane ühines Liiduga 1715. Enne
koloniseerimist ning ka selle algusaegadel hõlmas Liidu territoorium
suure osa Mississipist ida poole jäävast Põhja-Ameerikast - Mehhiko
lahest kuni Ontarioni välja. Valgete kolooniad olid selles otsekui
saarekesed. Pärimuse järgi tekkis Liit 14. sajandi paiku,  mil kaks
meest -  Hiawatha (Mohawk) ja Dekanawida (Onondaga) - said kas siis läbi
ilmutuse või muul moel selguse, kuidas korraldada ühiskonda ning suhteid
erinevate hõimude/rahvaste vahel. Seejärel liikusid nad ringi kõigi
nende rahvaste hulgas, rääkides sellest, kuidas tuleks asju korraldada.
Lõpuks tulid need rahvad kokku ning otsustasid, et nii tulebki teha.
Sellest ajast tänapäevani on see liit püsinud ning nende rahvaste
elukorraldus toimib kaasajalgi Suure Ühendava Seaduse (Great Binding
Law) alusel. 

USA rajajad suhtlesid nende rahvastega väga aktiivselt ning olid üpris
vaimustunud sellest süsteemist - nagu nähtub nende märkmetest ja
kirjadest. Kahjuks võtsid nad selle süsteemi üle ainult poolikult ning
seetõttu on ka tulemused poolikud. See, et ei Ameerikas ega Euroopas
sellest Ameerika demokraatia algajaloost suurt midagi ei teata, on ühe
üpris teadliku müüdiloome tagajärg: Founding Fathers (targad valged
mehed, kes mõtlesid välja vaba ning demokraatliku elukorralduse) versus
rumalad ja primitiivsed indiaanlased, kes põhimõtteliselt polnuks
suutelised kolonistidele midagi olulist õpetama.


Mida Suur Ühendav Seadus endast siis kujutab?

Läbivaks põhimõtteks on ülim demokraatlikkus ja võrdsus. Igaühel on
alati õigus oma arvamust avaldada (seda ei tohi aga teha agressiivselt
ning üldist korda rikkudes), otsuseid võetakse vastu praktiliselt üldise
heakskiidu alusel või siis ei võeta neid üldse vastu -  järelikult tuleb
asja veel arutada, kiiret pole kuhugi. Hääletamist olulistes küsimustes
ei toimu, kuna sel puhul tekiksid ikkagi võitjad ja kaotajad.

Oluline roll on naistel, kes nii USA kui ka Euroopa süsteemides olid
otsustamisest algselt täiesti välja olid jäetud. Naistel on omad
nõukojad, hõimu emadekogu jms. Tundubki, et mingis järgus kulgevad
teemade arutamised paralleelselt meeste ja naiste kodades. Ilma naiste
nõusolekuta on võimatu tähtsamaid  otsuseid vastu võtta, ka on naistel
õigus pealikke tagasi kutsuda.

Pealikud ei ole tegelikult valitsejad võimu mõttes. Pigem on nende
ülesandeks jälgida üldist tasakaalu, elukorralduse sujumist, kuulata
erinevaid arvamusi, neid vahendada erinevate kodade või rahvaste vahel,
seeläbi jõuda ühiste otsuste sõnastamiseni jne. Pealikke võib tagasi
kutsuda, kui nad kalduvad kõrvale algsest rahva teenimise eesmärgist
ning hakkavad tõstma esiplaanile isiklikke huve. Protseduurid on
sügavalt  läbi mõeldud. Näiteks saab igaüks rääkida  nii kaua, kui
tahab, peaasi et saab oma mõtte välja öeldud.. Räägib üks inimene
korraga. Samas ei tohi keegi domineerima hakata. Kuna ei ole otseselt
kiiret, siis võib arutamine toimuda pikalt ning vaheaegadega, kestes kas
või päevi või kuid.

 Kõige taustaks on Suur Rahuseadus (Great Law of Peace), mis ilmselt
arvestab ka oluliselt loodusseadusi ning on mõeldud kestva, mitte
laieneva ja kasvava ühiskonna tarvis. Suurim karistus on kogukonnast
väljaheitmine ning see toimub juhul, kui inimene ei tunnista sõnades või
tegudes Suurt Rahuseadust. Kõik rikkumised ja tülid püütakse lahendada
asja selgitamise, tüli põhjuse otsimise ja seejärel sellest ülesaamise
teel. Eelduseks on, et kuni Seadust tunnistatakse, on probleemid
lahendatavad.

 

Maalitud pilt on ehk teatud määral idealistlik, sest tänapäeval on ka
hulk probleeme: osa noori mehi on koondunud sõdalaste klannidesse ning
vastustavad Seadust 
ja sellele vastavat elukorraldust; USA valitsus on sihikindla
poliitikaga suutnud tekitada lõhe Mohawk'ide sees, tulemuseks kasiinod
reservaadis, tülid jms. Aga siiski on see pärimus ja süsteem tänagi
piisavalt elus, et mõtlema panna.


Toomas Trapido (Eestimaa Looduse Fond) poolt saadetud materjali põhjal,

vt ka   <http://www.sixnations.org/> www.sixnations.org
 

InfoGuru sihiks on teavitada ühiskonda interneti kaudu positiivsetest
arengutest,  inimkultuuri süvatarkusist jms-st ning aidata seekaudu
avastada isiksust vabastavat maailmavaadet. Kui käesolev Informatsioon
võiks pakkuda huvi ka Sinu sõpradele, mõttekaaslastele jt, saada see
koos käesoleva selgitusega neilegi (võimalusega omakorda edasi saata).
Kui Sinagi soovid meie kaudu levitada taolist teavet, saada see
aadressil infoguru@hot.ee (vajadusel oleme abiks toimetamisel).
Massimeedia kipub  elu kajastama eeskätt läbi selle tumeda ja
pealispindse poole (vägivald, sotsiaalne egoism, tissiajaviide jms),
jättes vääriliselt vahendamata alternatiivid, mida juba täna esindavad
väga paljud missioonirikkad inimesed, kogukonnad, liikumised jt.
Teistsugune Maailm on võimalik ja alternatiivne informatsioon vajalik.

Selle kirjutas fazz kell 10:30