Vaade maailmale läbi ISO 6400 filmi

Võtsin ette ja säritasin-ilmutasin ühe Ilfordi Delta 3200 filmi 6400 juures. Eks ta rohkem tehnilise eksperimendina oli mõeldud, aga mõned järeldused, mis ma lõpuks tegin:

• Micropheni 1+0 lahuses ilmutades on tera ikka väga jubedalt suur, nii suur, et see tuleb võtta omaette eesmärgiks, kui sihukese filmi peale pilti teha. Lahjema lahuse ja pikema ilmutusajaga saaks ehk pisut peenema tera.
• Nikoni F80, mis peaks punktmõõtmisega automaatsärituse puhul mõõtma vahemikus 3-20 EV(*), ei mõõda EV 4 (ISO 6400 puhul on see siis 1/30s ja f/5.6) puhul enam suurt midagi. Tõsi, käsirežiimis on ta nõus isegi üsna täpselt ütlema, kuhupoole veel keerata tuleks, samuti töötab valgemate torudega, millel max. ava suurem kui f/5.6.
• Seesama EV 4 tasemel taustvalgus, mis ühes harju keskmises ruumis alati leidub, on küll mõnus pehme, kuid joonist on temaga kuratlikult raske saada.
• Nagu arvata võis, ei sõltu joomakate kvaliteet sarnaselt filmi hinnaga ka tema tundlikkusest. :-P

* EV on siinkohal defineeritud ikka läbi ISO 100 tundlikkuse, st. EV 0 ≡ 1s ja suhteline ava f/1 just ISO 100 materjali puhul.

Täiendus: jah, see pilt on sellesama filmi pealt.