(Skisofreeniline mees 21. sajandi esimesest poolest)
2. detsember 2004
Arendades tööstuse puudujääkide ratsionaliseerimist
Ettevõtluse Arendamise sihtasutus olla käivitanud innovatsiooniteadlikkuse programmi ning selle alla soovitakse panna 22 miljonit krooni (ilmselt maksumaksja) raha. On sümptomaatiline, et sihtrühmadena on märgitud põhiliselt igasugu kõrgema instantsi tegelinskid ning "Üliõpilased, õppejõud, teadlased" on märgitud alles viiendas järjekorras. Ühesõnaga - raha, mille võiks anda innovaatilistele inimestele, kulutatakse selleks, et vähem innovaatilistele tüüpidele rääkida, kui hea see innovatsioon ikka on. Ilmselt saab päris mitu korda paremates konverentsisaalides seminare pidada ning head-paremat vitsutada. Kui samal ajal on teadusasutused näljas ja paljas, siis milline kasu sellisest jahumisest õige tõuseb? Ilmselt ei ole projekti algatajad mitte kunagi mitte ühegi innovaatilise arendustöö anatoomiaga kokku puutunud ega adu päris täpselt, mismoodi sedasorti mõtlemine töötab... :-(
Tegelikult saaks nad selle raha eest ühe sisuka kampaania küll teha: enne järgmisi Riigikogu valimisi teha propagandat stiilis "Millised on Sinu valitava erakonna seisukohad teadus- ja arendustegevuse vallas?" - kataks korraga ära kõik sihtrühmad. Valimisprogrammid kannatavad teadupärast küll absoluutselt kõike, kuid eelmiste valimiste ajal vaatasin ma neid programme just selle pilguga ja üldiselt vaatas mulle sealt kõle tühjus vastu.
Lihtsalt seda tahtsin veel täiendada, et siin Saksas on vaidlus selle üle, et kas pikem töönädal ja vähem vabu päev (nemad veel ei räägi puhkusest, aga hoopis riiklikest pühadest) tõstaks riigi innovaatilisust.
Minu arusaamad sellest kursusest, mida Iiris õpetati nime all innovations in media markets, olid küll pisut teistsugused. Aga võib-olla on meil Fazz sinuga vale innovatsioon, mida me edendada tahame?
Pille @ 12.03.04 10:07