Pangandusele ka vesi peale?

Naiivitarid üritavad energia jäävuse seadust eirates pankadele alternatiivi luua, suutmata vähemalt mind oluliselt veenda, et kogu see lugu pangandusest eriti palju erineks.

Kuivõrd ma saan juhuse tahtel päris hästi aru, mida kujutab endast elektrooniline raha, siis tekib esimesena muidugi küsimus, et millistest (päris suurtest) energiavoogudest seda süsteemi elus hoitaks? (tehnoloogilised vahendid, personal, audiitorid, paksude seintega keldrid süsteemi investeeritud kullakangide ja vorstilattide hoidmiseks)

Teiseks, mis saab, kui mõni väljaantud laen või investeeritud vorstilatt osutub hapuks? Kõik vastutavad solidaarselt? (noh, tegelikult vastutavad praegu ka, läbi intresside ja teenustasude, aga mismoodi ilma intressita see asi klientide/osanike kontodel näidatakse?)

Kolmandaks, miks peaks keegi oma oma vara üldse mingisse intressivabasse süsteemi panema? Kui ma lähen metsa, raiun puu maha ja teen sellest kaks tooli, omal on mul aga ainult üht vaja, siis miks peaks ma panema teise kuhugi intressivabasse süsteemi "üldiseks hüvanguks", kui ma võiks selle kohe naabri-Matile kotitäie kartulite eest maha ärida ning oleks seega lähemad kuu aega autonoomsel majandamisel?

Üleüldse, läbisirvitud temaatilised lehed jätavad mulje sellest, et nende alternatiivmajanduste väljamõtlejatel on suhteliselt nõrk arusaam nii energia jäävuse seadusest kui majandusest/pangandusest üldiselt, küll aga tohutu soov peksta kõike, mis seondub mõistetega 'intress', 'raha' ja 'pank'.

Algatuseks võiks nad proovida lihtsalt asutada ühe väikse panga, mille hinnakirjas on olematud laenuintressid (hoiuseintressid on vähemalt meie maal nii ehk naa olematud) ning vaadata, mis välja tuleb.

Või et siis parem võiks nad leiutada seerumi, mis kõik inimesed ahnusest vabastaks - intressi-probleem oleks üsna pisiasi nende kõrval, mida see seerum veel lahendaks.

P.S. Intressita laen on sisuliselt tasuta ressurss, tasuta ressursside kasutamise kohta uuri aga märksõna tragedy of the commons alt.

P.P.S. Tänapäevane niklist ja paberist tehtud sularaha ei ole mitte mingil moel rohkem "päris raha" kui pangakonto andmebaasireal olevad numbrid. Ühe ja teise üle peetakse keskpangas samamoodi arvet.