Raketiteadlaste päeva nimeline logiraamat
(Skisofreeniline mees 21. sajandi esimesest poolest)

3. jaanuar 2005

Proletariaadi diktatuur

Wikipedia kaasasutaja ning (nüüdseks juba endine) -autor Larry Sanger kirjutab, mis on tema arust Wikipediaga valesti ning miks ta mängust kõrvale astus. Väga mõtlemapanev lugemine, eriti neile, kes on korragi elus näinud ühe digitaalse suhtluskeskkonna mandumist (võtame näiteks fotokala).

Miks on ikkagi nii, et päris-elus võib jobud ja tüütud tüübid pikemata pimedasse kohta saata, aga Internetis tuleb neid viimsepäeva laupäevani taluda ning kui midagi ette võtta, saad hetkega risti löödud kui kuri tsensor? (been there, done that).

Selle kirjutas Mart kell 23:54
Asjalikud täiendused

üldistatult: kaosesse korra loomiseks peavad olema käepärast võimsad mõjutusvahendid (kalas oli näiteks algne entusiasm ja eufooria, mis mõistagi hajub tingituna oma loomusest). sealjuures on sisuliselt tegemist haldajate poolse dikteerimisega, mille loomus omakorda seab vääramatult kahtluse alla haldajate eneste kompetentsi, varem või hiljem.

samas tuleb soovitud tulemus kaose õigetest kohtadest suunamisel ja mõjutamisel märksa vähema vaevaga. trikk on selles, et väga vähesed inimesed on piisavalt alluvad, aktsepteerimaks tundmatu suuruse (ehk siis mõtlema juurde) autoriteedi diktatuuri. seega, kogu ülejäänud seltskond on enam või vähem isepäine, mis soodustab oma seisukohtade läbisurumist, olgu need kui kvaliteetsed või vähekvaliteetsed tahes. mistõttu haldajapoolselt otsesel sekkumisel (so. samale tasemele laskumisel) satub ta vastasseisude rägastikku, kus on oma tahtmist juba päris raske saada.

asi pole siiski nii lootusetu :) kuna erinevaid seisukohti on ühes pajas sitta kanti, siis on võimalik haldajal muuta tasakaalu soodustades ühe või teise seisukohtade grupi positsioone. näiteks - tagada sooviv tagasiside, mahategev kriitika, midagi kolmandat. igal juhul saab inimeselt parima tulemuse siis, kui ta on huvitatud ja hingega asja juures. sellest lähtudes tekivad pisut teised haldamismehanismid kui piirangud, reeglid, tsensuur jne.


kala ja wikipediat võrrelda on natuke meelevaldne, kuna kalas on võimalik ebahuvitavat sisu ignoreerida ning keskenduda huvitavale; wikipedia aga on olemusel faktide organiseeritud kogumik, mis aga eeldab 100% kvaliteeti.

Allar @ 01.04.05 10:52

Hetkel, mil 'ebahuvitava sisu ignoreerimine' muutub 'ebahuvitava sisu hulgast huvitava otsimiseks', muutub kõik ebahuvitavaks.

Ning otsi sealt artikli kommentaaridest, seal viidatakse SolLog'i nimelisele 'nähtusele'. Tüüp on ilmselgelt hingega asja juures, aga kas seda tulemust kannatab 'parimaks' nimetada?

(tegelikult oli fotokala täiesti meelevaldne ja lihtsalt esimesena ette jäänud näide, sugugi mitte ainuke omasuguste seas).

Mart @ 01.04.05 13:59

Originaalartikkel, tsiteerin: "These problems could be eliminated by eliminating a single root problem." OMFG, kui paljud asjad taanduvad sellelesamale 'root'-probleemile, millest lähtuvad kõik teised ja mida tihtipeale ei märgata.

Pind, palk ja aiaauk. Ja mitte ainult digitaalse suhtluskeskkonna kontekstis - kahjuks.

(Kompetetnts ja/või selle puudumine on mandumisprotsessi katalüsaator.)

tdx @ 01.04.05 15:20

huvitava otsimisest - kuldkandiku peal ettekandmine on kallis lõbu ja tähendab pigem seisundit kui protsessi.

root problem - igaühel võib olla oma ettekujutus sellest, need ei kattu ja võivad olla üksteist välistavad. teisisõnu, tegemist on personaalse vaatenurgaga, mistõttu lahenduse leidmine juurprobleemile on isiku enda tõugata.

Allar @ 01.04.05 22:56