Müüa telezoom: AF Nikkor 70-300/4-5.6 D, _mitte_ G-variant.
Vähe kasutatud, hästi hoitud. Varjuk on aegade jooksul kaotsi läinud, selle asemel on juurde anda 62mm Hoya HMC Skylight 1B filter. Mõlemad korgid on olemas.
2700 krooni.
E-post fazz ät pobox punkt com või telefon 51-00227.
Ühtlasi annan ära fotosuurendi.
Ott Luuki loodusfoto-artikkel aprillikuu Eesti Looduses peaks nii mõnelgi ortodokssel loodusfoto-sõbral pea- ja tagumikukarvad turri ajama. Samas tuli mul juba oma kuu aega tagasi, siis, kui esimesed Looduse Aasta Foto pildid webi jõudsid, pähe tore erialatermin - tugitooli-loodusesõber. Ehk siis kodanik, kelle jaoks (kena) loodusfoto on eelkõige konsumeerimise objekt, mis alakehas mõnusaid värinaid tekitab, mitte mõtteaine või informatsiooni allikas. Tunnistage üles, kui paljud teist on peale klassikalise kärbsemakro nägemist võtnud mõne populaarteadusliku entomoloogia-raamatu ning sealt natuke kärbse kohta lugenud? (Mina ei ole.)
Miks on ikkagi sedasi, et sellelsamal Looduse Aasta Fotol pole isegi osalejate piltide hulgas ühtegi, mida võiks keskkonnakriitikaks lugeda (diagonaalis läbi vaatates ei jäänud ühtki silma, s.h. mu enda kaht pilti - kõike paraku üksipulgi läbi vaadata ei jõudnud), rääkimata siis sellest, et mõni oleks auhinnatute hulka jõudnud?
Miks on sedasi, et loodusfoto ning ökokunst ja -foto on üksteisest täiesti lahusseisvad asjad?
Ehk on siin Looduse Aasta Foto korraldajatele ning eelkõige osalejatele järgmiseks aastaks natuke mõtteainet... ehk katsuks sõrmeotsaga seda jäälille, tunneks, kuidas jää sooja sõrme all veeks sulab (sõrm üksiti külmaks läheb) ning piiluks läbi tekkinud augu ja näeks ELU, mis on akna taga? Näeks ja katsuks sellega natuke aega üks olla, mitte tembeldada seda "heaks hetkeks" ning pühenduda pildikasti kruttimisele. Küll siis, kui arusaamine saabub, on aega ka tehnika jaoks.
Kui me piirame ennast hetkeks tekstilise väljendusvormiga, siis on sõnadeta eneseväljendus teisisõnu lalin.
Millegipärast tuli see pähe, kui ma olin fotoblogide auhinnasaajad läbi lapanud. Järgmiseks aastaks soovitan neile kategooriat 'Best Photoblog with at least three more than moderately interesting images'. Eksole.
Müüdud.
Mul on üle mõned Practical Photography numbrid:
2001: veebruar, mai, juuli, august, september, oktoober, november, jõul, detsember (kokku 9 tükki) - 150 krooni
2002: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, november, jõul, detsember (kokku 12 tükki) - 200 krooni
2003: jaanuar, veebruar, märts, aprill, august, oktoober (kokku 6 tükki) - 100 krooni
Kirjuta fazz ät pobox punkt com, kui on huvi. Rohkem kui ühe aastakäigu võtad, annan veel alla.
Punases veinis võib ka tasuda.
...on huvitavam kui misiganes fotokala-tüüpi fotosait? Ei tea? Ma ütlen teile.
Pildid võivad seal ju jaburad olla, kuid nad on enamasti märksa kõnekamad, kui need lihvitud, ohutud ja keskmisele fotomaitsele orienteeritud piksliüksused. Otsereportaaž otse elust. Isegi kui see elu teile ei meeldi.
P.S. Ei oskagi kohe midagi lisada.
Reedel, 3. juulil, enne seda, kui algas vihm, mis järgmistel päevadel pool pidu tuksi keeras, käisin ma ja plaksisin lauluväljakul paar kaadrit.
Väike eelvaade folgipiltidele.
Tegu on sorteerimata ja puhastamata lõpuotsaga (1 filmi jagu). Ülejäänud rullid on hetkel Maksifoto labori pasa töö (ma ei oska filmi pesemata jätmist kuidagi viisakamalt nimetada) tõttu täiesti skännerimatud. Ehk leiutab midagi välja, targemad inimesed räägivad, et kannatab täiesti kodusel meetodil pesta.
Võtke heaks või pange pahaks.
Mõnd asja võtaks nii enda kui teiste piltide kohta kommenteerida, kui jaksu on, aga seda alles peale tulemuste väljakuulutamist.
Veel üks tõsine tänavapiltnik. Paremas servas on lingid, mis viivad tema weblogi ning fotopanga viimaste täienduste peale.
Sepp viitas ühele peatükile, mina viitan aga tervele artiklile selle kohta, kuidas töötab inimese (värvi)nägemine, kuidas selle nägemise teadlikud aspektid on aja jooksul arenenud ning mis on sellel kõigel kunstiajalooga pistmist.
Soovitan soojalt, täie parteilise vastutustunde juures.
(Ah et mis partei? Muidugi Glämmi Erakond. VALI KARD!)
Meeldiv vaheldus muidu värvilises, kuid igavavõitu photoblogi-ilmas.
Isand Kalkar, ma ei saa kuidagi küsimata jätta, et miks pagan Sa seda kõike ise ei tee siis ometigi? Oleks ju võimalus lihtsakoelist ilupildindust põrmustada?
Juba ammu pole olnud kalas põhjust kellelgi eriliste teenete eest vimplit anda, ühed lobisevad sellest, kuidas adminnid neid ahistavad ja teised sellest, kuidas need esimesed ei oska pilti teha. Ja need kes pilti oskavad teha, on päris vait.
:-(
Täiendus: tegelikult on ikkagi väga hea, kui keegi aeg-ajalt selliseid asju välja hääldab.
[12:29:28] heleroheline särikahvel says:
päris palju läks küll valgusega mokka
[12:29:58] *** says:
ÄKKI EI LÄINUD MOKKA
[12:30:10] *** says:
ÄKKI ON KUNST
Kalkar kõneleb sellest, kuidas enne pildi tegemist mõelda. Üksjagu õige kõik, ainult et mina oma insenerimõistusega ei vaeva ennast eriti mõtlemise üle mõtlemisega, vaid mõtlen asja peale nii hästi kui suudan ja teen ära. Võib-olla ei anna see nii head tulemust, aga midagi ikka. Mõtte üle mõteldes võivad mõned hiljem mõttekaks osutuvad asjad sootuks tegemata jääda (been there, done that). :-)
Aga jah, aeg-ajalt tuleb ikka kasuks mõned vanad asjad prügikasti visata, kui nad enam iseendalegi midagi ei ütle.
Võtab urisema küll, kui ajakirjas on pildi alla järjekordselt 'erakogu' kirjutatud, hoolimata sellest, et tegijatel oli autori nimi olemas ja neid sai korduvalt tambitud, et nimi ikka alla saaks. Tundub, et toimetajatel-küljendajatel on siinmaal miski mentaalne või digitaalne stampvorm, mis näeb ette, et ajakirjas on pildikastide alla autori nime kohale kirjutatud 'erakogu' ning ainult siis, kui on miski hirmus sundus või vajadus, saab sinna ka pärisautori nime alla. "Õnneks" valisid nad küll pakututest kõikse kehvema välja, nii et pisarad väga kibedad polegi.
Ah et mis ajakiri? No otsige hästivarustatud ajakirjalettidelt viimase aja konkurentsitult kõige halvema kaanekujundusega kultuuriajakirja.
Võtsin ette ja säritasin-ilmutasin ühe Ilfordi Delta 3200 filmi 6400 juures. Eks ta rohkem tehnilise eksperimendina oli mõeldud, aga mõned järeldused, mis ma lõpuks tegin:
* EV on siinkohal defineeritud ikka läbi ISO 100 tundlikkuse, st. EV 0 ≡ 1s ja suhteline ava f/1 just ISO 100 materjali puhul.
Täiendus: jah, see pilt on sellesama filmi pealt.
Päris hea lugemine, ning hea teada, et see Bill Gatesi papihunnik ei lähegi kõik kurat-teab-mille peale. :-)
Aga mõtlemisainet: 50 aastat vana pisut katkise CDR-plaadiga, kus peal on mõned ajalooliselt üliolulised fotod, pole erinevalt 50 aastat vanast pisut katkisest klaasnegatiivist eriti midagi peale hakata. :-(
Selline kurb lugu kuulsusjanulisest ungarlasest.