Kreatiivne element Põhja-Tallinnast märatseb jälle: Fosformees. Hoidke alt. Mina olen põrmus.
Slim Susie on nagu Fucking Åmal meets Snatch.
Slim Susie on nagu Fucking Åmal meets Snatch meets Vanad ja kobedad saavad jalad alla.
Samas hea.
Ja narkonaljad on jõhkramad kui seni jaburaimas narkonaljade filmis.
Vaadake ära, kuni veel saab. Eile oli miski 8 inimest saalis.
Seda võiks huvi pärast lugeda natuke pärastpoole...
Mama.
Pilt nagu roosa ameerika melodraama, lugu nagu kole ja absurdne vene elu.
Selline kombinatsioon kammis ikka vahepeal täitsa ära.
Soovitan soojalt.
Ken Park on ikka parasjagu haige film, mis teha. Clarki kaks eelmist tükki, Kids ja Bully, mida ma näinud olen, ei olnud pooltki nii segased. Bullys oli üsna konkreetset panemist küll üksjagu, aga mitte sellises võtmes, nagu Ken Parkis - viimasest ei saanudki kohati aru, miks kurat seda nii värviliselt on vaja näidata. Baise-Moi ja Romance X meil ju ometigi on juba, veel üks film, mis hardcode porri maailmast midagi suure lina peale toob, ei anna muarust eriti midagi. Ma saaks veel aru, kui ta oleks ette võtnud millegi, mis on olemas, kuid mille näitamine märkimisväärsel osal valgest maailmast juuksed püsti tõstab (no võtke Kidsi algusstseen ja arendage ise edasi), aga pihkupanemine koos kõigi üksikasjadega? Pff.
Samas ei saa öelda, et jama film oleks. Põhiliin on päris huvitav. ;-)