30. jaanuar 2004

Iga mees on oma saatuse sepp

Üks tont käib viimasel ajal järjekindlalt ringi ja ei taha kuidagi ära minna. Selle tondi nimi on Hirm Suure Venna Ees ning kollasevõitu ajakirjandus ja muidu paranoilised inimesed hoolitsevad üsna järjekindlalt selle eest, et tont õhust tühjaks ei vajuks. Sel nädalal algas paanika siis sellest, et üks pank olla olnud ühe inimese laenu tagasi lükanud vaid selle põhjendusega, et too olla ühe korra kasiinos kaardiga maksnud ning Priit Hõbemägi keerab oma tänase seisukohavõtuga mutrile veel paar kõva keerdu peale. Mulle isiklikult jääb aga täiesti arusaamatuks, mis seos on panga poolt laenukliendile kliendi kontoväljavõtte alusel antud riskihinnangul ja privaatsusel - pangal on täieline voli keeldududa kellele iganes laenu andmast. Õigupoolest võib pank keelduda omale mõnda isikut endale üldse kliendiks võtmast, kui on alust arvata, et tegu on pangale miskitmoodi kahjuliku elemendiga.

Pealekauba on kasutavad inimesed pangateenuseid siiski suhteliselt vabatahtlikult, tegu ei ole millegi eluliselt olulisega, kuigi mõnele urbaniseerunud hellikule (pardon my french) võib selline mulje jääda.


PS. Privaatsuseprobleeme tahate leida, siis minge ja uurige kui palju kõik need suuremad ja vähemad ametnikud, kellel igasugu riiklikele registritele ligipääs on, õige palka saavad ja kui vähe on neil lootust AKI käest reeglite rikkumise eest pasunasse saada (sisuliste rikkumiste eest, AKI võib jah pseudoprobleemide üle kõvasti kisa ja kära teha). Ma olen olnud sunnitud seda korduvalt omal nahal proovima, miski mure kontoväljavõtte pärast on selle kõrval tõsine köki-möki. Pangateenuseid ei pea kasutama, aga kui riigile omad sünnid, surmad ja suuremad varandusliku seisu muutused teatamata jätta, võib igavese supi sisse sattuda. Teatades võib ka muidugi, ainult et supp on teine.

Posted by fazz at 11:27 | Comments (0)

29. jaanuar 2004

MS-hääletamine

Täitsa luba küsimata postitan, aga Arne kirjutab:

Üldkirjelduse dokumendist. Paistab, et nagu alati teab MS midagi millest meil veel aimugi pole :)

MS-hääletamine

Posted by fazz at 12:51 | Comments (0)

27. jaanuar 2004

On pime

On pime

Posted by fazz at 23:23

Disclose me not!

Öeldakse, et on olemas suured valed, väiksed valed ja statistika. rtmf.com taga tegutsev Eric Rescorla on kokku kirjutanud ühe statistilise analüüsi, mille lõppjäreldusena leiab ta, et softijuppidest turvaaukude ja muude mittefunktsionaalsete bugide otsimine on aja ning ressursside raiskamine. Mina nii ei arva, aga kuivõrd head inimesed BugTraqi listis on kõik sisuka juba ära öelnud, siis ei hakka ma seda siinkohal kordama.

Posted by fazz at 14:29 | Comments (0)

21. jaanuar 2004

Wullfmorgenthaler

Täiesti haige koomiks, sellises parajas "Ääremaa" võtmes. Esimene strip on siin.

Posted by fazz at 15:55 | Comments (0)

19. jaanuar 2004

Tema kurat-teab-mitmendad triibulised

Postid päiksevalges

Posted by fazz at 00:01

16. jaanuar 2004

Kes see ikka koera saba...

Vot sihuke uudis on ilmutatud. VVK lehel pole küll kõnealuseid dokumente veel avaldatud, aga kui nad sinna tekivad, siis soovitan kõigil asjahuvilistel lugeda.


(Ah, kui briljantselt aus olla, siis mina ju tegelikult pole miski suure vaeva nägija selle asja juures olnud...)

Posted by fazz at 15:46 | Comments (0)

Raekoja plats, inimeste jaoks

Ennist hambaarsti juurest tulles trehvasin üle Raekoja platsi astuda. Talvine päike paistis madalalt majade vahelt, suure jõulukuuse viimased riismed olid keset platsi hunnikus ning ümberingi liikuvatel vähestel inimestel paistis kõigil oma selge siht olevat.
Ei mingeid pippuripihvi-ja-oluta turiste, ei mingit kasutute-asjade-ja-piinatud-lammaste-jõululaata ega muud palagani.


Kusagil laulis Helen-Mari Arder esimesest lumest.


Tühi lumega kaetud plats oli korraga suur ja sõbralik. Nii võikski olla.

Posted by fazz at 14:29 | Comments (1)

Gena, kuule Gena, kübaramooril olid jälle pojad...

Moorid

Posted by fazz at 00:46

15. jaanuar 2004

Kiri sõgedate küladest

Hardo Aasmäe on kirjutanud ühe täiesti asjaliku sõnavõtu kohaliku riistapikendamiskombe kohta.
Sofie jutt samal teemal viitab kah üsna sarnastele sümptomitele.
Millal mereäärsete (või noh, tegelikult ka ju sisemaa) reostamine totakate plastmajade ja kunstmuruga ära lõppeb, ei tea aga vist tont ka. No ma pakun, et oma 2-3 põlvkonda läheb enne.

Posted by fazz at 11:19 | Comments (0)

14. jaanuar 2004

Üks ammune pesupäev

Pesulõks

Posted by fazz at 23:50

Kuidas päästa 11 miljonit vana fotot?

Päris hea lugemine, ning hea teada, et see Bill Gatesi papihunnik ei lähegi kõik kurat-teab-mille peale. :-)


Aga mõtlemisainet: 50 aastat vana pisut katkise CDR-plaadiga, kus peal on mõned ajalooliselt üliolulised fotod, pole erinevalt 50 aastat vanast pisut katkisest klaasnegatiivist eriti midagi peale hakata. :-(

Posted by fazz at 13:03 | Comments (0)

Kuue rahva seadus

Selline allpool toodud tekst maandus mu postkasti. Mine võta kinni, palju selles iva on, aga kuue rahva lehekülge võiks küll natuke uurida.

Järgnev pajatab meile ühest ligi 700 aasta pikkuses praktikas järele
proovitud ühiskonnakorraldusest, pakkudes mõtteainet kaasaja
esindusdemokraatiaga seotud võimukriisi ületamiseks.

AMEERIKA DEMOKRAATIA PÄRIT... INDIAANLASTELT!

Ameerika demokraatiat on ikka kiidetud ja toodud eeskujuks juba alates
Alexis De Tocqueville`i  kuulsast raamatust "Tähelepanekuid Ameerika
demokraatiast" (1874, eesti k. 1995). Selgub aga, et USA süsteem pärineb
Haudenosaunee ("Rahvas, kes Ehitab Pikka Maja") ehk Irokeeside Suure
Konföderatsiooni nö põhiseadusest.

Teadmine sellest Konföderatsioonist ehk Kuue Rahva Liidust pärineb nii
kirjapandud allikatest (nt William N. Fenton "Parker on the Iroquois",
Syracuse University Press 1968) kui ka  suulisel, elaval pärimusel.
Paarikümne aasta eest otsustati, et nii Parkeri (kelle kirjapanekud on
umbes sajandivanused) kui ka teiste ülestähendusi  ei saa võtta aluseks,
kuna kirjutatud sõna muutub tegelikes eluolukordades ebaadekvaatseks:
tihti on ühest asjast mitu versiooni, mida kõiki teatakse jne.

 Kuue Rahva Liit koosneb siis kuuest rahvast: Onondaga, Oneida, Mohawk,
Seneca, Cayuga ja Tuscarora, kujuures viimane ühines Liiduga 1715. Enne
koloniseerimist ning ka selle algusaegadel hõlmas Liidu territoorium
suure osa Mississipist ida poole jäävast Põhja-Ameerikast - Mehhiko
lahest kuni Ontarioni välja. Valgete kolooniad olid selles otsekui
saarekesed. Pärimuse järgi tekkis Liit 14. sajandi paiku,  mil kaks
meest -  Hiawatha (Mohawk) ja Dekanawida (Onondaga) - said kas siis läbi
ilmutuse või muul moel selguse, kuidas korraldada ühiskonda ning suhteid
erinevate hõimude/rahvaste vahel. Seejärel liikusid nad ringi kõigi
nende rahvaste hulgas, rääkides sellest, kuidas tuleks asju korraldada.
Lõpuks tulid need rahvad kokku ning otsustasid, et nii tulebki teha.
Sellest ajast tänapäevani on see liit püsinud ning nende rahvaste
elukorraldus toimib kaasajalgi Suure Ühendava Seaduse (Great Binding
Law) alusel. 

USA rajajad suhtlesid nende rahvastega väga aktiivselt ning olid üpris
vaimustunud sellest süsteemist - nagu nähtub nende märkmetest ja
kirjadest. Kahjuks võtsid nad selle süsteemi üle ainult poolikult ning
seetõttu on ka tulemused poolikud. See, et ei Ameerikas ega Euroopas
sellest Ameerika demokraatia algajaloost suurt midagi ei teata, on ühe
üpris teadliku müüdiloome tagajärg: Founding Fathers (targad valged
mehed, kes mõtlesid välja vaba ning demokraatliku elukorralduse) versus
rumalad ja primitiivsed indiaanlased, kes põhimõtteliselt polnuks
suutelised kolonistidele midagi olulist õpetama.


Mida Suur Ühendav Seadus endast siis kujutab?

Läbivaks põhimõtteks on ülim demokraatlikkus ja võrdsus. Igaühel on
alati õigus oma arvamust avaldada (seda ei tohi aga teha agressiivselt
ning üldist korda rikkudes), otsuseid võetakse vastu praktiliselt üldise
heakskiidu alusel või siis ei võeta neid üldse vastu -  järelikult tuleb
asja veel arutada, kiiret pole kuhugi. Hääletamist olulistes küsimustes
ei toimu, kuna sel puhul tekiksid ikkagi võitjad ja kaotajad.

Oluline roll on naistel, kes nii USA kui ka Euroopa süsteemides olid
otsustamisest algselt täiesti välja olid jäetud. Naistel on omad
nõukojad, hõimu emadekogu jms. Tundubki, et mingis järgus kulgevad
teemade arutamised paralleelselt meeste ja naiste kodades. Ilma naiste
nõusolekuta on võimatu tähtsamaid  otsuseid vastu võtta, ka on naistel
õigus pealikke tagasi kutsuda.

Pealikud ei ole tegelikult valitsejad võimu mõttes. Pigem on nende
ülesandeks jälgida üldist tasakaalu, elukorralduse sujumist, kuulata
erinevaid arvamusi, neid vahendada erinevate kodade või rahvaste vahel,
seeläbi jõuda ühiste otsuste sõnastamiseni jne. Pealikke võib tagasi
kutsuda, kui nad kalduvad kõrvale algsest rahva teenimise eesmärgist
ning hakkavad tõstma esiplaanile isiklikke huve. Protseduurid on
sügavalt  läbi mõeldud. Näiteks saab igaüks rääkida  nii kaua, kui
tahab, peaasi et saab oma mõtte välja öeldud.. Räägib üks inimene
korraga. Samas ei tohi keegi domineerima hakata. Kuna ei ole otseselt
kiiret, siis võib arutamine toimuda pikalt ning vaheaegadega, kestes kas
või päevi või kuid.

 Kõige taustaks on Suur Rahuseadus (Great Law of Peace), mis ilmselt
arvestab ka oluliselt loodusseadusi ning on mõeldud kestva, mitte
laieneva ja kasvava ühiskonna tarvis. Suurim karistus on kogukonnast
väljaheitmine ning see toimub juhul, kui inimene ei tunnista sõnades või
tegudes Suurt Rahuseadust. Kõik rikkumised ja tülid püütakse lahendada
asja selgitamise, tüli põhjuse otsimise ja seejärel sellest ülesaamise
teel. Eelduseks on, et kuni Seadust tunnistatakse, on probleemid
lahendatavad.

 

Maalitud pilt on ehk teatud määral idealistlik, sest tänapäeval on ka
hulk probleeme: osa noori mehi on koondunud sõdalaste klannidesse ning
vastustavad Seadust 
ja sellele vastavat elukorraldust; USA valitsus on sihikindla
poliitikaga suutnud tekitada lõhe Mohawk'ide sees, tulemuseks kasiinod
reservaadis, tülid jms. Aga siiski on see pärimus ja süsteem tänagi
piisavalt elus, et mõtlema panna.


Toomas Trapido (Eestimaa Looduse Fond) poolt saadetud materjali põhjal,

vt ka   <http://www.sixnations.org/> www.sixnations.org
 

InfoGuru sihiks on teavitada ühiskonda interneti kaudu positiivsetest
arengutest,  inimkultuuri süvatarkusist jms-st ning aidata seekaudu
avastada isiksust vabastavat maailmavaadet. Kui käesolev Informatsioon
võiks pakkuda huvi ka Sinu sõpradele, mõttekaaslastele jt, saada see
koos käesoleva selgitusega neilegi (võimalusega omakorda edasi saata).
Kui Sinagi soovid meie kaudu levitada taolist teavet, saada see
aadressil infoguru@hot.ee (vajadusel oleme abiks toimetamisel).
Massimeedia kipub  elu kajastama eeskätt läbi selle tumeda ja
pealispindse poole (vägivald, sotsiaalne egoism, tissiajaviide jms),
jättes vääriliselt vahendamata alternatiivid, mida juba täna esindavad
väga paljud missioonirikkad inimesed, kogukonnad, liikumised jt.
Teistsugune Maailm on võimalik ja alternatiivne informatsioon vajalik.

Posted by fazz at 10:30 | Comments (0)

13. jaanuar 2004

Postid päiksevalges

Postid päiksevalges

Posted by fazz at 16:20

12. jaanuar 2004

Mehed mustas. Ei mitte NII mustas.

Mehed mustas

Posted by fazz at 18:12

7. jaanuar 2004

Ma ju ei vaata, kelle poolt Sa hääletad! (Aga ma tean seda niikuinii)

RISKS vahendab sellise toreda dialoogi.

Posted by fazz at 11:24 | Comments (0)

5. jaanuar 2004

Tasumata kaubanduslik teadaanne

Kui Sul järgmine kord mööblit on vaja, siis mine sinna - täiesti pädev valik kõiksugust puitmööblit (erinevalt muudest mööblipoodidest, mis müüvad valdavalt puitimitatsiooniga saepuruplaadist (öäk) tehtud uusantiiki (hõkk) või muud sarnast surrogaati). Loodetavasti ei ole "turumehhanismid" seda poodi ära "reguleerinud", kui mul sinna järgmisel korral asja on. Ümbritse ennast päris asjadega!

Posted by fazz at 22:00 | Comments (2)

Palun mulle privaatsust, jah

Aga mitte sellist ja sellise hinnaga. Eks liigne agarus ole alati rohkem nagu ilmse ogaruse nägu olnud. Ehk tuleb veel paar sellist laksu ja siis võtab keegi mõistuse pähe ja teeb selle seaduse ümber. Seda, et see kohe juhtuks, on vist palju nõuda, kui näiteks isikukoodi salajasuse ümber käivat tantsu vaadata.

Posted by fazz at 12:21

2. jaanuar 2004

Tantsi, lenda

tants

Posted by fazz at 17:56

Sina ei pea mitte oma kaaskodanikele pada ajama

Selline kurb lugu kuulsusjanulisest ungarlasest.

Posted by fazz at 12:13