30. detsember 2004

Coraline

Kuivõrd ma olen unustanud omale järjekindlalt osta Neil Gaimani "Coraline" originaalversiooni, siis ei jäänud muud üle, kui poes näppu sattunud eestikeelne tõlge koju viia. Ja mõistagi lugesin ma selle ühe... ei... kahe hingetõmbega läbi. Gaimani stiil on ka seda soosiv, kiire ja konkreetse kuluga lugu nagu klassikaline LucasArtsi seiklusmäng. Fantaasiast tal see-eest puudust ei tule, ei mitte grammi eestki. Tema raamatutest jäävad ikka mingid kõledad detailid aastateks pimedatesse toanurkadesse varitsema.

P.S. Ma ei saa midagi teha, aga Coraline meenutab mulle väga üht teist väikest tüdrukut. ;-)

Posted by fazz at 12:25 | Comments (0)

29. detsember 2004

Napp pääsemine

"No vaata..." üritas hiir veelkord kassile seletada aja olemust.

Hiirele oli see üsna viimane katse oma elunatukest päästa, püüda kassile selgeks teha, et tema jaoks lõppeb maailm otsa just sel hetkel, kui kass mängimisest tüdineb.

Kassil paistis kõigist hiire ponnistustest hoolimata kogu sellest loost üsna ükskõik olevat. Ta hoidis ennast nii parasjagu valvel, et hiir varvast visata ei saaks, ning lasi oma sabal isepäiselt (kui üks saba üldse midagi isePÄISELT teeb) põrandal vehelda. Kassidel on teadupärast üheksa elu ning lisaks pole neil ajast ega selle kulgemisest sooja ega külma.

Kunagi, kui leiti, et maailma ehitusjoonistes on viga ning loomad ja inimesed tuleb siiski ajatust aega ümber paigutada, oli kass parasjagu kusagil ära olnud, ning saades haisu ninna, mis toimub, redutas niikaua, kuniks auk aja ja ajatu vahelises seinas uuesti kokku kasvas, ning nii jäigi ta ainsa loomana ajatuks. Ühelt poolt on see muidugi mugav, kuid samas mõnevõrra tüütu - sestap paistabki kass enamasti magavana. Lisaks kõigele muule olid ajatu elanikud tema peale endiselt veel natuke solvunud.

"No vaata," alustas hiir uuesti. "Vaata seda kella seal seina peal" - ja ta nõksatas ninaga köögiseinal rippuva vana seinakella poole - "See näitab aega - söögiaega (hetkel sai hiir aru, et ta poleks pidanud seda ütlema), uneaega, mänguaega. Eluaega. Minu eluaega". Hiir nuuksatas. Kass isegi ei vaadanud kella poole, ta oli seda ennegi piisavalt näinud - imelik riistapuu, mis kordas aina iseennast. Kass sai aru küll, et inimesed sätivad ennast selle asjanduse järgi, kuid tema jaoks tundus see üsna tobe.

Korraga avanes esikus uks ja kostis sisenevate jalgade müdinat. Kass muutus ärevaks. See oleks pidanud juhtuma mõnevõrra hiljem, parasjagu nii palju hiljem, et kass oleks jõudnud hiire õnneks võtta, kuid nüüd tuli see kena plaan maha jätta ja minna esikusse olukorda kontrollima. Kass laskis hiire lahti ja keeras ennast ukse poole, hiir lidus samal ajal kõiki oma viimaseid jõuvarusid abiks võttes köögi kaugemasse nurka hiireaugu juurde, näitas augusuu pealt veel korraks kassile keelt ja oligi kadunud.

Esikus seisis laps, tuliuus punane pall kaenla all ning imetles esikuseinalt enda palliga peegelpilti. Last, tema peegliarmastust ja poriseid kummikuid oli kass ennegi näinud, aga see pall tegi teda murelikuks. Väga murelikuks.

Posted by Mart at 11:46

26. detsember 2004

Äritarkvara kui äririsk?

(Teine, parandatud ja täiendatud väljaanne)

Äritarkvara siis eelkõige Äritarkvara Ühingu (Business Software Alliance, BSA) kontekstis - Vootele Voit kirjutas ee.arvutid.vestlus gruppi jutu, mis tuletas järjekordselt meelde, et tänapäeval müüakse laiatarbetarkvara räkitile omaste võtetega ("Osta telliskivi ära"). S.t. organisatsioon - antud juhul siis tarkvaratootja - kes võiks Sulle äritegevuse juures abiks ja toeks olla, kasutab jõhkralt ära oma jõupositsiooni ning asub anonüümse vihje peale (potentsiaalset) klienti peetima, võttes seejuures aluseks "tarkvarapiraatluse" kõige lihtsustatumad tunnused. Keskendutakse seejuures ühele enamlevinud operatsioonisüsteemile, mis on tuntud oma halva hallatavuse, s.h. halva paketihalduse poolest, muutes seeläbi kogu säärase tarkvara pruukimise kliendile veelgi riskantsemaks. Kui see ei ole väljapressimine, siis mis see on? Mina igatahes selliseid "müügimehi" oma rahaga rõõmustada ei taha.

Väljapressijate eest hoidumiseks on muidugi kaks head võtet:

  • Hoia omad asjad lõpuni legaalsed, siis on räkitile raskem tema osa eraldada.

  • Ära mehkelda kraamiga (sularaha, populaarne kommerts-laiatarbetarkvara), mis räkitil hamba verele ajab

Nii lihtne see ongi ja hoiab päris mitu tagumikuvalu ära.

P.S. on irooniline, et www.bsa.ee slogan on "Arendades TURVALIST ja legaalset digitaalmaailma" (minu rõhutus).

Posted by fazz at 21:43 | Comments (0)

12. detsember 2004

Pangandusele ka vesi peale?

Naiivitarid üritavad energia jäävuse seadust eirates pankadele alternatiivi luua, suutmata vähemalt mind oluliselt veenda, et kogu see lugu pangandusest eriti palju erineks.

Kuivõrd ma saan juhuse tahtel päris hästi aru, mida kujutab endast elektrooniline raha, siis tekib esimesena muidugi küsimus, et millistest (päris suurtest) energiavoogudest seda süsteemi elus hoitaks? (tehnoloogilised vahendid, personal, audiitorid, paksude seintega keldrid süsteemi investeeritud kullakangide ja vorstilattide hoidmiseks)

Teiseks, mis saab, kui mõni väljaantud laen või investeeritud vorstilatt osutub hapuks? Kõik vastutavad solidaarselt? (noh, tegelikult vastutavad praegu ka, läbi intresside ja teenustasude, aga mismoodi ilma intressita see asi klientide/osanike kontodel näidatakse?)

Kolmandaks, miks peaks keegi oma oma vara üldse mingisse intressivabasse süsteemi panema? Kui ma lähen metsa, raiun puu maha ja teen sellest kaks tooli, omal on mul aga ainult üht vaja, siis miks peaks ma panema teise kuhugi intressivabasse süsteemi "üldiseks hüvanguks", kui ma võiks selle kohe naabri-Matile kotitäie kartulite eest maha ärida ning oleks seega lähemad kuu aega autonoomsel majandamisel?

Üleüldse, läbisirvitud temaatilised lehed jätavad mulje sellest, et nende alternatiivmajanduste väljamõtlejatel on suhteliselt nõrk arusaam nii energia jäävuse seadusest kui majandusest/pangandusest üldiselt, küll aga tohutu soov peksta kõike, mis seondub mõistetega 'intress', 'raha' ja 'pank'.

Algatuseks võiks nad proovida lihtsalt asutada ühe väikse panga, mille hinnakirjas on olematud laenuintressid (hoiuseintressid on vähemalt meie maal nii ehk naa olematud) ning vaadata, mis välja tuleb.

Või et siis parem võiks nad leiutada seerumi, mis kõik inimesed ahnusest vabastaks - intressi-probleem oleks üsna pisiasi nende kõrval, mida see seerum veel lahendaks.

P.S. Intressita laen on sisuliselt tasuta ressurss, tasuta ressursside kasutamise kohta uuri aga märksõna tragedy of the commons alt.

P.P.S. Tänapäevane niklist ja paberist tehtud sularaha ei ole mitte mingil moel rohkem "päris raha" kui pangakonto andmebaasireal olevad numbrid. Ühe ja teise üle peetakse keskpangas samamoodi arvet.

Posted by Mart at 21:41 | Comments (0)

8. detsember 2004

Tsivilisatsioonile vesi peale

We burn, each year, around a million years worth of accumulated hydrocarbons.

Geoloogid kirjutavad kaledal ilmel sellest, mida tähendab fossiilsete kütuste jätkuv massiline põletamine ning millised on kliimamuutuse võimalikud stsenaariumid (vihje: ei midagi rõõmustavat).

Põmst on meil selle artikli kohaselt kaks võimalust:

a) tõmmata tsivilisatsioonile sellisel kujul* vesi peale ja loota, et me kõik ei upu.
b) oodata, kuni tuleb veeuputus (kas siis meie ajal või peale meid) ja lasta sellel omale vesi peale tõmmata.

Ahnus (mõnikord ekslikult "konkurentsiks" või "majanduseks" nimetatud) eelistab vist viimast varianti...

* - olgem ausad, kogu see meie ümber käiv trall toetub suuresti ei millelegi muule kui naftale - võtke see ära ning võimalused ning üksiti ka vajadused muutuvad väga radikaalselt.

Posted by fazz at 15:54 | Comments (2)

2. detsember 2004

Arendades tööstuse puudujääkide ratsionaliseerimist

Ettevõtluse Arendamise sihtasutus olla käivitanud innovatsiooniteadlikkuse programmi ning selle alla soovitakse panna 22 miljonit krooni (ilmselt maksumaksja) raha. On sümptomaatiline, et sihtrühmadena on märgitud põhiliselt igasugu kõrgema instantsi tegelinskid ning "Üliõpilased, õppejõud, teadlased" on märgitud alles viiendas järjekorras. Ühesõnaga - raha, mille võiks anda innovaatilistele inimestele, kulutatakse selleks, et vähem innovaatilistele tüüpidele rääkida, kui hea see innovatsioon ikka on. Ilmselt saab päris mitu korda paremates konverentsisaalides seminare pidada ning head-paremat vitsutada. Kui samal ajal on teadusasutused näljas ja paljas, siis milline kasu sellisest jahumisest õige tõuseb? Ilmselt ei ole projekti algatajad mitte kunagi mitte ühegi innovaatilise arendustöö anatoomiaga kokku puutunud ega adu päris täpselt, mismoodi sedasorti mõtlemine töötab... :-(

Tegelikult saaks nad selle raha eest ühe sisuka kampaania küll teha: enne järgmisi Riigikogu valimisi teha propagandat stiilis "Millised on Sinu valitava erakonna seisukohad teadus- ja arendustegevuse vallas?" - kataks korraga ära kõik sihtrühmad. Valimisprogrammid kannatavad teadupärast küll absoluutselt kõike, kuid eelmiste valimiste ajal vaatasin ma neid programme just selle pilguga ja üldiselt vaatas mulle sealt kõle tühjus vastu.

Posted by fazz at 14:47 | Comments (1)

Lumekass

Astusin hommikul uksest välja ja käratasin südametäiega kassile: "Kussakuratlumepanidärasõidvõi?".

Kassil oli ilmselgelt piinlik ning lund hakkaski kohe sadama.

Teinekord siis teate, kust küsida.

Posted by fazz at 10:12 | Comments (1)