28. aprill 2005

Tugitoolirahvas, hoi!

Ott Luuki loodusfoto-artikkel aprillikuu Eesti Looduses peaks nii mõnelgi ortodokssel loodusfoto-sõbral pea- ja tagumikukarvad turri ajama. Samas tuli mul juba oma kuu aega tagasi, siis, kui esimesed Looduse Aasta Foto pildid webi jõudsid, pähe tore erialatermin - tugitooli-loodusesõber. Ehk siis kodanik, kelle jaoks (kena) loodusfoto on eelkõige konsumeerimise objekt, mis alakehas mõnusaid värinaid tekitab, mitte mõtteaine või informatsiooni allikas. Tunnistage üles, kui paljud teist on peale klassikalise kärbsemakro nägemist võtnud mõne populaarteadusliku entomoloogia-raamatu ning sealt natuke kärbse kohta lugenud? (Mina ei ole.)

Miks on ikkagi sedasi, et sellelsamal Looduse Aasta Fotol pole isegi osalejate piltide hulgas ühtegi, mida võiks keskkonnakriitikaks lugeda (diagonaalis läbi vaatates ei jäänud ühtki silma, s.h. mu enda kaht pilti - kõike paraku üksipulgi läbi vaadata ei jõudnud), rääkimata siis sellest, et mõni oleks auhinnatute hulka jõudnud?

Miks on sedasi, et loodusfoto ning ökokunst ja -foto on üksteisest täiesti lahusseisvad asjad?

Ehk on siin Looduse Aasta Foto korraldajatele ning eelkõige osalejatele järgmiseks aastaks natuke mõtteainet... ehk katsuks sõrmeotsaga seda jäälille, tunneks, kuidas jää sooja sõrme all veeks sulab (sõrm üksiti külmaks läheb) ning piiluks läbi tekkinud augu ja näeks ELU, mis on akna taga? Näeks ja katsuks sellega natuke aega üks olla, mitte tembeldada seda "heaks hetkeks" ning pühenduda pildikasti kruttimisele. Küll siis, kui arusaamine saabub, on aega ka tehnika jaoks.

Selle kirjutas Mart kell 13:57 | Comments (0)

9. veebruar 2005

Närige pori, sest nafta on otsas!

This leaves the third choice, which itself presents an unspeakable picture of suffering and death.

Artikkel sellest, kuidas tänapäevane põllumajandus pole mitte konverter päikse- ja toiduenergia, vaid nafta- ja toiduenergia vahel ning millised on järeldused sellest asjaolust seoses inimpopulatsiooni kasvu ning naftatootmise vähenemisega. Keskendub küll USA-le, kuid ega mujal valgete (ja viimasel ajal ka kollaste) inimeste hulgas see lugu parem pole.

Ühtlasi põhjendab kaude ka seda, miks biodiisel on tühi mull.

Selle kirjutas Mart kell 10:30

12. detsember 2004

Pangandusele ka vesi peale?

Naiivitarid üritavad energia jäävuse seadust eirates pankadele alternatiivi luua, suutmata vähemalt mind oluliselt veenda, et kogu see lugu pangandusest eriti palju erineks.

Kuivõrd ma saan juhuse tahtel päris hästi aru, mida kujutab endast elektrooniline raha, siis tekib esimesena muidugi küsimus, et millistest (päris suurtest) energiavoogudest seda süsteemi elus hoitaks? (tehnoloogilised vahendid, personal, audiitorid, paksude seintega keldrid süsteemi investeeritud kullakangide ja vorstilattide hoidmiseks)

Teiseks, mis saab, kui mõni väljaantud laen või investeeritud vorstilatt osutub hapuks? Kõik vastutavad solidaarselt? (noh, tegelikult vastutavad praegu ka, läbi intresside ja teenustasude, aga mismoodi ilma intressita see asi klientide/osanike kontodel näidatakse?)

Kolmandaks, miks peaks keegi oma oma vara üldse mingisse intressivabasse süsteemi panema? Kui ma lähen metsa, raiun puu maha ja teen sellest kaks tooli, omal on mul aga ainult üht vaja, siis miks peaks ma panema teise kuhugi intressivabasse süsteemi "üldiseks hüvanguks", kui ma võiks selle kohe naabri-Matile kotitäie kartulite eest maha ärida ning oleks seega lähemad kuu aega autonoomsel majandamisel?

Üleüldse, läbisirvitud temaatilised lehed jätavad mulje sellest, et nende alternatiivmajanduste väljamõtlejatel on suhteliselt nõrk arusaam nii energia jäävuse seadusest kui majandusest/pangandusest üldiselt, küll aga tohutu soov peksta kõike, mis seondub mõistetega 'intress', 'raha' ja 'pank'.

Algatuseks võiks nad proovida lihtsalt asutada ühe väikse panga, mille hinnakirjas on olematud laenuintressid (hoiuseintressid on vähemalt meie maal nii ehk naa olematud) ning vaadata, mis välja tuleb.

Või et siis parem võiks nad leiutada seerumi, mis kõik inimesed ahnusest vabastaks - intressi-probleem oleks üsna pisiasi nende kõrval, mida see seerum veel lahendaks.

P.S. Intressita laen on sisuliselt tasuta ressurss, tasuta ressursside kasutamise kohta uuri aga märksõna tragedy of the commons alt.

P.P.S. Tänapäevane niklist ja paberist tehtud sularaha ei ole mitte mingil moel rohkem "päris raha" kui pangakonto andmebaasireal olevad numbrid. Ühe ja teise üle peetakse keskpangas samamoodi arvet.

Selle kirjutas Mart kell 21:41 | Comments (0)

8. detsember 2004

Tsivilisatsioonile vesi peale

We burn, each year, around a million years worth of accumulated hydrocarbons.

Geoloogid kirjutavad kaledal ilmel sellest, mida tähendab fossiilsete kütuste jätkuv massiline põletamine ning millised on kliimamuutuse võimalikud stsenaariumid (vihje: ei midagi rõõmustavat).

Põmst on meil selle artikli kohaselt kaks võimalust:

a) tõmmata tsivilisatsioonile sellisel kujul* vesi peale ja loota, et me kõik ei upu.
b) oodata, kuni tuleb veeuputus (kas siis meie ajal või peale meid) ja lasta sellel omale vesi peale tõmmata.

Ahnus (mõnikord ekslikult "konkurentsiks" või "majanduseks" nimetatud) eelistab vist viimast varianti...

* - olgem ausad, kogu see meie ümber käiv trall toetub suuresti ei millelegi muule kui naftale - võtke see ära ning võimalused ning üksiti ka vajadused muutuvad väga radikaalselt.

Selle kirjutas fazz kell 15:54 | Comments (2)

9. oktoober 2004

Kaua tehtud, kaunikene

Keerasin täna lõpuks kokku ühe raamaturiiuli, mille ma umbes aasta tagasi munaõlitemperaga üle võõpasin. Ei taibanud selle kraami kuivamisaegadele esiotsa tähelepanu pöörata ja nii ta kuivaski mul talv otsa (ja siis läks juba meelest ära kokku panna). Tulemus on sodimist väärt, aga järgmisel korral pean mingitsorti kõvendit hulka segama, et ikka mõistliku kiirusega kuivaks.

Selle kirjutas fazz kell 20:17 | Comments (0)

9. september 2004

Prozac blues

Arstid võisid imikutele ohtlikku rahustit välja kirjutada.

Imikutele?

RAHUSTIT?

Bloody hell.

Selle kirjutas fazz kell 11:02 | Comments (1)

12. august 2004

Suvepäeva-eestlased

Kõik ju teavad, et meie kallist kodumaad reostavad eelkõige tiblad ja rahvusvahelised kapitalistid, eksole?

Eelmisel laupäeval käisime Rõuge juures Hinni "kanjonist" läbi. Samal ajal saabus sinna üks bande häälekaid ning mitmesuguses vanuses eestikeelseid inimesi, koos kogu kohtustusliku atribuutikaga, mis käib väljasõidul viibivate väikefirma töötajate juurde - nabapluusid, kondoomimütsid, magedate naljadega t-särgid, lahja alkoholi anumad ning muidugi väljuhäälne möla, mis kitsas uhtorus eriti hästi kosta on.
Eriti jamaks kiskus asi siis, kui kaks keskealist naisterahvast ülejäänud seltskonnale uhkelt demonstreerisid oma nimesid, mis nad kaks aastat varem olid liivakivipaljandisse kraapinud. Heaküll, olgu siis, eks me kõik teame, mis venelased 41. ja 49. aastal kohaliku genofondiga tegid.
Aga siis hakkasid nad LAULMA. Ja päris hästi. Selgus, et tegu on "Endla" segakooriga (või osaga sellest). Ja siis hakkas minul juba halb. Nii hull ei saa asi ometi olla? Inimestel võiks mingi enesedistsipliin ju olemas olla, eriti kui nad on suutnud vähemalt ühe asjaliku asja ära õppida?

Samal teemal:

Kitty (kuidas vorm ei määra sisu)
Kalkar (kuidas veeta suve)

Selle kirjutas fazz kell 13:51 | Comments (1)

27. juuli 2004

Marek Strandberg muundkultuuridest

Marek Strandberg kirjutab muundkultuuridest. Väga tänuväärt ettevõtmine, kuid õnnetuseks on see tekst paari nädala eest ELFi keskkonnafestivalil peetud jutu enam-vähem täpne üleskirjutus.

Õnnetus seisneb selles, et kui KKF külalised võiks reeglina sellisest sõnastusest aru saada ning kui viidatakse loomulike kultuuride saastumisele siis tuleb neil meelde Monsanto koos seonduvaga jms., siis EPL-i keskmise lugeja jaoks on ilmselt tegu paraja soigumisega. Ta ei leia sealt probleemile osutamist ega selgitust, miks ikka GMO nii paha on. :-(

Selle kirjutas fazz kell 23:31 | Comments (0)

20. veebruar 2004

Soojeneb? Ei soojene?

Mine võta kinni. Aga sellised lingid:

http://www.spiked-online.com/Articles/00000002D0D1.htm
http://www.crichton-official.com/speeches/speeches_quote04.html

Artiklid on üksjagu vanad, aga paremaks pole eriti midagi läinud vahepeal.

PS. Kes postitas oma logisse selle tagumise lingi nii paar nädalat tagasi?

Selle kirjutas fazz kell 15:02 | Comments (0)

15. jaanuar 2004

Kiri sõgedate küladest

Hardo Aasmäe on kirjutanud ühe täiesti asjaliku sõnavõtu kohaliku riistapikendamiskombe kohta.
Sofie jutt samal teemal viitab kah üsna sarnastele sümptomitele.
Millal mereäärsete (või noh, tegelikult ka ju sisemaa) reostamine totakate plastmajade ja kunstmuruga ära lõppeb, ei tea aga vist tont ka. No ma pakun, et oma 2-3 põlvkonda läheb enne.

Selle kirjutas fazz kell 11:19 | Comments (0)

14. jaanuar 2004

Kuue rahva seadus

Selline allpool toodud tekst maandus mu postkasti. Mine võta kinni, palju selles iva on, aga kuue rahva lehekülge võiks küll natuke uurida.

Järgnev pajatab meile ühest ligi 700 aasta pikkuses praktikas järele
proovitud ühiskonnakorraldusest, pakkudes mõtteainet kaasaja
esindusdemokraatiaga seotud võimukriisi ületamiseks.

AMEERIKA DEMOKRAATIA PÄRIT... INDIAANLASTELT!

Ameerika demokraatiat on ikka kiidetud ja toodud eeskujuks juba alates
Alexis De Tocqueville`i  kuulsast raamatust "Tähelepanekuid Ameerika
demokraatiast" (1874, eesti k. 1995). Selgub aga, et USA süsteem pärineb
Haudenosaunee ("Rahvas, kes Ehitab Pikka Maja") ehk Irokeeside Suure
Konföderatsiooni nö põhiseadusest.

Teadmine sellest Konföderatsioonist ehk Kuue Rahva Liidust pärineb nii
kirjapandud allikatest (nt William N. Fenton "Parker on the Iroquois",
Syracuse University Press 1968) kui ka  suulisel, elaval pärimusel.
Paarikümne aasta eest otsustati, et nii Parkeri (kelle kirjapanekud on
umbes sajandivanused) kui ka teiste ülestähendusi  ei saa võtta aluseks,
kuna kirjutatud sõna muutub tegelikes eluolukordades ebaadekvaatseks:
tihti on ühest asjast mitu versiooni, mida kõiki teatakse jne.

 Kuue Rahva Liit koosneb siis kuuest rahvast: Onondaga, Oneida, Mohawk,
Seneca, Cayuga ja Tuscarora, kujuures viimane ühines Liiduga 1715. Enne
koloniseerimist ning ka selle algusaegadel hõlmas Liidu territoorium
suure osa Mississipist ida poole jäävast Põhja-Ameerikast - Mehhiko
lahest kuni Ontarioni välja. Valgete kolooniad olid selles otsekui
saarekesed. Pärimuse järgi tekkis Liit 14. sajandi paiku,  mil kaks
meest -  Hiawatha (Mohawk) ja Dekanawida (Onondaga) - said kas siis läbi
ilmutuse või muul moel selguse, kuidas korraldada ühiskonda ning suhteid
erinevate hõimude/rahvaste vahel. Seejärel liikusid nad ringi kõigi
nende rahvaste hulgas, rääkides sellest, kuidas tuleks asju korraldada.
Lõpuks tulid need rahvad kokku ning otsustasid, et nii tulebki teha.
Sellest ajast tänapäevani on see liit püsinud ning nende rahvaste
elukorraldus toimib kaasajalgi Suure Ühendava Seaduse (Great Binding
Law) alusel. 

USA rajajad suhtlesid nende rahvastega väga aktiivselt ning olid üpris
vaimustunud sellest süsteemist - nagu nähtub nende märkmetest ja
kirjadest. Kahjuks võtsid nad selle süsteemi üle ainult poolikult ning
seetõttu on ka tulemused poolikud. See, et ei Ameerikas ega Euroopas
sellest Ameerika demokraatia algajaloost suurt midagi ei teata, on ühe
üpris teadliku müüdiloome tagajärg: Founding Fathers (targad valged
mehed, kes mõtlesid välja vaba ning demokraatliku elukorralduse) versus
rumalad ja primitiivsed indiaanlased, kes põhimõtteliselt polnuks
suutelised kolonistidele midagi olulist õpetama.


Mida Suur Ühendav Seadus endast siis kujutab?

Läbivaks põhimõtteks on ülim demokraatlikkus ja võrdsus. Igaühel on
alati õigus oma arvamust avaldada (seda ei tohi aga teha agressiivselt
ning üldist korda rikkudes), otsuseid võetakse vastu praktiliselt üldise
heakskiidu alusel või siis ei võeta neid üldse vastu -  järelikult tuleb
asja veel arutada, kiiret pole kuhugi. Hääletamist olulistes küsimustes
ei toimu, kuna sel puhul tekiksid ikkagi võitjad ja kaotajad.

Oluline roll on naistel, kes nii USA kui ka Euroopa süsteemides olid
otsustamisest algselt täiesti välja olid jäetud. Naistel on omad
nõukojad, hõimu emadekogu jms. Tundubki, et mingis järgus kulgevad
teemade arutamised paralleelselt meeste ja naiste kodades. Ilma naiste
nõusolekuta on võimatu tähtsamaid  otsuseid vastu võtta, ka on naistel
õigus pealikke tagasi kutsuda.

Pealikud ei ole tegelikult valitsejad võimu mõttes. Pigem on nende
ülesandeks jälgida üldist tasakaalu, elukorralduse sujumist, kuulata
erinevaid arvamusi, neid vahendada erinevate kodade või rahvaste vahel,
seeläbi jõuda ühiste otsuste sõnastamiseni jne. Pealikke võib tagasi
kutsuda, kui nad kalduvad kõrvale algsest rahva teenimise eesmärgist
ning hakkavad tõstma esiplaanile isiklikke huve. Protseduurid on
sügavalt  läbi mõeldud. Näiteks saab igaüks rääkida  nii kaua, kui
tahab, peaasi et saab oma mõtte välja öeldud.. Räägib üks inimene
korraga. Samas ei tohi keegi domineerima hakata. Kuna ei ole otseselt
kiiret, siis võib arutamine toimuda pikalt ning vaheaegadega, kestes kas
või päevi või kuid.

 Kõige taustaks on Suur Rahuseadus (Great Law of Peace), mis ilmselt
arvestab ka oluliselt loodusseadusi ning on mõeldud kestva, mitte
laieneva ja kasvava ühiskonna tarvis. Suurim karistus on kogukonnast
väljaheitmine ning see toimub juhul, kui inimene ei tunnista sõnades või
tegudes Suurt Rahuseadust. Kõik rikkumised ja tülid püütakse lahendada
asja selgitamise, tüli põhjuse otsimise ja seejärel sellest ülesaamise
teel. Eelduseks on, et kuni Seadust tunnistatakse, on probleemid
lahendatavad.

 

Maalitud pilt on ehk teatud määral idealistlik, sest tänapäeval on ka
hulk probleeme: osa noori mehi on koondunud sõdalaste klannidesse ning
vastustavad Seadust 
ja sellele vastavat elukorraldust; USA valitsus on sihikindla
poliitikaga suutnud tekitada lõhe Mohawk'ide sees, tulemuseks kasiinod
reservaadis, tülid jms. Aga siiski on see pärimus ja süsteem tänagi
piisavalt elus, et mõtlema panna.


Toomas Trapido (Eestimaa Looduse Fond) poolt saadetud materjali põhjal,

vt ka   <http://www.sixnations.org/> www.sixnations.org
 

InfoGuru sihiks on teavitada ühiskonda interneti kaudu positiivsetest
arengutest,  inimkultuuri süvatarkusist jms-st ning aidata seekaudu
avastada isiksust vabastavat maailmavaadet. Kui käesolev Informatsioon
võiks pakkuda huvi ka Sinu sõpradele, mõttekaaslastele jt, saada see
koos käesoleva selgitusega neilegi (võimalusega omakorda edasi saata).
Kui Sinagi soovid meie kaudu levitada taolist teavet, saada see
aadressil infoguru@hot.ee (vajadusel oleme abiks toimetamisel).
Massimeedia kipub  elu kajastama eeskätt läbi selle tumeda ja
pealispindse poole (vägivald, sotsiaalne egoism, tissiajaviide jms),
jättes vääriliselt vahendamata alternatiivid, mida juba täna esindavad
väga paljud missioonirikkad inimesed, kogukonnad, liikumised jt.
Teistsugune Maailm on võimalik ja alternatiivne informatsioon vajalik.

Selle kirjutas fazz kell 10:30 | Comments (0)

5. jaanuar 2004

Tasumata kaubanduslik teadaanne

Kui Sul järgmine kord mööblit on vaja, siis mine sinna - täiesti pädev valik kõiksugust puitmööblit (erinevalt muudest mööblipoodidest, mis müüvad valdavalt puitimitatsiooniga saepuruplaadist (öäk) tehtud uusantiiki (hõkk) või muud sarnast surrogaati). Loodetavasti ei ole "turumehhanismid" seda poodi ära "reguleerinud", kui mul sinna järgmisel korral asja on. Ümbritse ennast päris asjadega!

Selle kirjutas fazz kell 22:00 | Comments (2)