8. veebruar 2007

Priidu-poiss, mine jookse ja too ruuteriomanikule õlut!

Kena elamine teil, eksole. Läpakas lahti, ma olen ju arvutinohik. Ohoo, kohalik wifi on ilma igasuguse kaitseta. Ohoo, wifiruuteri kasutajaliidesele aitab ligi vana hea admin/admin. Nii, keegi 'kaupo' on ennast võrgu külge haakinud. Ruuter saab uue administraatoriparooli ning wifivõrk uueks nime, mis viitab Kaupo vaimsetele võimetele. Reboot. 'kaupo' tagasi ei ilmu. Natukese aja pärast tuleb 'priidu', mingist teisest arvutist. Wifivõrk saab kiiresti uue nime, mis ka lisaks Kaupole ka Priidu vaimsetele võimetele viitab. Reboot. Aeg möödub. Ilmub keegi 'jasiis', kelle eelmine nimi oli ilmselgelt 'priidu'. Wifivõrk saab uueks nimeks 'kohe_tuleb_WEP_-_headaega'. WEP tuleb ka. Headaega. Naabritega on õhtusel ajal ikka tore vestelda.

Täiendus 09.02.2007: http://blogs.pandasoftware.com/blogs/pandalabs/archive/2007/02/09/Wifi-comments.aspx

Selle kirjutas Mart kell 01:03 | Comments (2)

8. märts 2006

Autoraadio

Ootan huviga autoraadiot, mis linnas ringi sõites otsiks lahtisi WiFi võrke (või kasutaks mõnd FON-i tüüpi seltskondlikku võrgujagamise-teenust) ning suudaks mulle mu lemmik-netiraadiot mängida.

Selle kirjutas Mart kell 14:04 | Comments (0)

27. juuni 2005

Esileht...

...on nüüd natuke aega teistmoodi. Lugege ja tegutsege, kes päris metsas ei ole.

Täiendus: minut.ee teemakohane uudis.

Selle kirjutas Mart kell 17:53

12. aprill 2005

Unistus helesinisest (biti)torust

Ma leidsin ühe ilusa helesinise unistuse. Sellise, mis ütleb, et kui riigi poolt tellitud tarkvara lähtekood on vabalt kättesaadav, siis lahendab see probleemid riigihangete maksumuse, kodumaiste programmeerijate keskeltläbi nadi kompetentsi ja seeläbi omakorda negatiivse väliskaubanduse bilansiga.

Tore on. Ma ei taha kuidagi öelda, et vaba tarkvara ja avatud kood oleks kuidagi halvad või et nii ei peaks tegema (pigem lausa peaks), aga liiale ei maksa ka minna. Mina isiklikult arvan, et isegi kui kogu riigi poolt tellitud tarkvara jookseks joonelt kuhugi avalikku SVNi-serverisse, ei juhtuks sellest laias plaanis mitte midagi. Võib-olla ainult häkitaks ära e-Maksuamet ja mõned vanad habemega progejad saaks õllejoomise kõrvale teiste koodi lugedes naeru pugistada.

Idee sisuline puudus seisneb selles, et tarkvaraarenduse õiguslikku aspekti puudutav loosung ("Kõik riigitarkvara kood GPLi alla!" - GPL asenda siin oma lemmiklitsentsiga) ei lahenda mingilgi määral kultuurilisi (kehvavõitu arendus- ja ärikultuur, ametnike äraostmatusest rääkimata), tarkvaratehnilisi (tervikliku ja kasutatava komponentarhitektuuri haldus) ega tehnoloogilisi (platvormide ja vahendite muutlikkus ajas ja ruumis) probleeme. Pigem vastupidi - ühe arendusprotsessi osa sunnitud avalikkus võib tekitada tugevat soovi teistes osades seda enam hämada.

Lahenduseks oleks pigem riigi tellitud tarkvaraarenduse koondamine ühe katusorganistatsiooni kätte, kes omab selget ülevaadet olemasolevast koodibaasist ning suudab uute tellimuste puhul seada piiranguid ja nõudmisi stiilis "sina pead seda meil juba valmisolevat moodulit kasutama ning üksiti talle juurde kirjutama selle mooduli funktsionaalses spetsifikatsioonis ette nähtud funktsiooni X". Justnimelt riik kui tellija peab olema huvitatud oma softibaasi terviklikust ülesehitusest ning rakendama meetmeid selle huvi täitmiseks - loota, et koodi avalikukstegemise järel suudab senisest märksa väiksem arv arendajaid olemasoleva baasi abil kogu riigi arendusvajaduse ära toita ning ülejäänud võib saata välismaalt raha tooma, on pisut naiivne. Softiarendus, nagu iga muu inseneridistsipliin, ei ole võida midagi võtetest, mis on omased demokraatlikule ühiskonnakorraldusele - pigem vastupidi. Raha aitab (pikas perspektiivis) kokku hoida justnimelt terviklik arendustegevus, ning GPLitud kood on pigem selle tulemus, kui eeltingimus.

Selle kirjutas Mart kell 10:44 | Comments (0)

2. detsember 2004

Arendades tööstuse puudujääkide ratsionaliseerimist

Ettevõtluse Arendamise sihtasutus olla käivitanud innovatsiooniteadlikkuse programmi ning selle alla soovitakse panna 22 miljonit krooni (ilmselt maksumaksja) raha. On sümptomaatiline, et sihtrühmadena on märgitud põhiliselt igasugu kõrgema instantsi tegelinskid ning "Üliõpilased, õppejõud, teadlased" on märgitud alles viiendas järjekorras. Ühesõnaga - raha, mille võiks anda innovaatilistele inimestele, kulutatakse selleks, et vähem innovaatilistele tüüpidele rääkida, kui hea see innovatsioon ikka on. Ilmselt saab päris mitu korda paremates konverentsisaalides seminare pidada ning head-paremat vitsutada. Kui samal ajal on teadusasutused näljas ja paljas, siis milline kasu sellisest jahumisest õige tõuseb? Ilmselt ei ole projekti algatajad mitte kunagi mitte ühegi innovaatilise arendustöö anatoomiaga kokku puutunud ega adu päris täpselt, mismoodi sedasorti mõtlemine töötab... :-(

Tegelikult saaks nad selle raha eest ühe sisuka kampaania küll teha: enne järgmisi Riigikogu valimisi teha propagandat stiilis "Millised on Sinu valitava erakonna seisukohad teadus- ja arendustegevuse vallas?" - kataks korraga ära kõik sihtrühmad. Valimisprogrammid kannatavad teadupärast küll absoluutselt kõike, kuid eelmiste valimiste ajal vaatasin ma neid programme just selle pilguga ja üldiselt vaatas mulle sealt kõle tühjus vastu.

Selle kirjutas fazz kell 14:47 | Comments (1)

27. november 2004

Ja vaata! On ainult kaks võimalust seda teha: sitasti ja nii nagu mina teen.

Vot selline rida tuli jälle meelde, kui ma lugesin ESR ja OSI järjekordset lärmi Java litsentsi teemal.

Eriti head kohad on "They wrote Java, and they have the moral right to set any licensing terms they choose on it." ning "In the popular Java developer site Javalobby, the majority of people who commented on the question, "Is Java a cathedral or a bazaar?" agreed that the Linux model is truer to the open-source bazaar concept than JCP's cathedral model.".

Miks litsentseerimisel pole midagi pistmist moraaliga, selgitab Cory Doctorow ning sellest, miks peaks kogu maailm üht konkreetset arendusmudelit - eriti aga sellist, milles sisaldub teatav tehnoloogiline "klaaslagi" - pruukima, ei saa ma üleüldse aru.

(Jah, ma saan aru, et konkreetne jutt käib rohkem ESR poolt kasutusele võetud terminite korrektse kasutuse üle, aga kes pole veel seda teinud, võiks lugeda sealt artiklist viidatud vanematele sõnavõttudele sel teemal.)

Selle kirjutas fazz kell 23:44 | Comments (0)

23. august 2004

Kloaak betoneeritakse kinni

Viimaks ometi.

Ma ei saa üldse aru, kuidas see kollektiivse aju(doonorluse) eksperiment nii kaua kesta on saanud.

Loodetavasti küll ei torma nüüd kogu see osavnäppude bande teemasse mittepuutuvaid foorumeid/liste/jutukaid/jms. läbustama.

Selle kirjutas fazz kell 09:31 | Comments (0)

8. juuli 2004

Jabber

Võtsin üle pika aja uuest Jabberi pruukimisse, sh. käib minu MSN ühendus üle ühe privaatse Jabberi-serveri sees oleva MSN liidese.

Märksa meeldivam kui MSN, nii tehnilises kui poliitilises plaanis. Ja minu isiklik arvamus on, et pikemas perspektiivis võiks Jabber olla see, millega asendub praegune, ajale lootusetult jalgu jäänud SMTP-põhine e-post.

Ühesõnaga, leidke mind internetist. fazz ät jabber punkt org. Psi on päris hea klient mitmetele platvormidele.

Selle kirjutas fazz kell 23:06 | Comments (0)

19. märts 2004

Teeme SMTP asemele midagi kasutuskõlblikku

Kas IM2000 või hoopis mail-ng, tasub uurimist.

Selle kirjutas fazz kell 12:54 | Comments (0)

21. veebruar 2004

Aikido, ja teisi keeligi oskan...

Seda keelt peab uurima, kasvõi lihtsalt nime pärast. :-)

Selle kirjutas fazz kell 23:06 | Comments (0)